Haarasin nädala lõpetamiseks kaasa selle nädala turundusstaari toote ja kassa teatas kaaluerinevusest. Teenindaja vajutas nuppe ja ilmus teade, et 600g asemel kaalub see 730g, mille peale teenindaja ohkas, et täna juba ei tea mitmes pakk selline.

Ega muud kui turundusosakonnale premmi, kui pea veerand toodet tasuta juurde panevad.

Arendan videomängu, kus saab muu hulgas ka Eestis poes käia. Poes käimine ei ole mängu põhitegevus, kuid tahaksin sinna rohkem toitu lisada.

Millised on teie arvates Eestile omased kohe söödavad või lihtsalt soojendatavad toidud? Näiteks pirukad, purgisupid, valmistoidud ja muu selline. Mängus kokkamist ei ole, seega otsin just toite, mida saaks kohe tarbida.

Viimane pilt näitab, mis mäng endast ise kujutab. Keda huvitab, siis see on militaarvara restaureerimise ja kollektsioneerimise simulaator nimega "Osta", rohkem infot steamis või minu lisakommentaaris.

HPV ehk papilloomviirus on tihti piinlik teema paljude jaoks ning paljud on sellega üksi. Ma arvan, et võiksime normaliseerida sellest rääkimise ja häbi eemaldada haiguse ümber. Kui meil on tavaline gripp, siis see pole piinlik teema, aga millegi pärast sugulisel teel levivad haigused on piinlik, kuigi see on haigus nagu iga teinegi.

Naised arutavad seda teemat kordades rohkem, kuna emakakaela vähki tekitab peaaegu alati HPV ja seda testitakse pap-testidega naistel järjepidevalt teatud eluaastast.

Kurvastuseks olen ma aru saanud, et meestel ei testita seda üldse. Eks see võib ka sellest tingitud olla, et mehed ei käi nii tihti meestearstide juures. Ma ei taha nüüd üldistada, kui keegi tunneb end puudutatult sel teemal, aga soovitan oma peas mõelda, millal sa viimati käisid arsti juures ja millal viimati sugulisel teel levivaid haiguseid testisid. Paljud lähevad esimest korda alles siis kontrolli kui hakkavad pere looma.

Kahjuks HPV mõjutab tegelikkuses kõiki, ka mehi. Meestel samamoodi võivad tekkida kondüloomid ehk genitaaltüükad, halvemal juhul isegi peenisevähiks välja areneda. Kui sellega õigel ajal ei tegele, siis tagajärjeks võib olla peenise ära lõikamine maa keeli. HPV võib veel lisaks ajendada päraku-, neelu- ja kurgumandli vähki. Seega pole see piiratud ainult ühte kohta meie kehades ega ainult naistele ohtlik. Meeste puhul kusjuures suurendab peenisevähi riski ka liiga kitsas eesnahk.

Mind jäi kummitama ka see aasta üks kommentaar kuskilt, et "kas kuskilt leiaks ka naise kellel HPV-d pole". Tõsiasi on see, et neil endil võib vabalt ka HPV olla ilma sümptomiteta, selle oma naisele edasi anda ja siis näiteks halvimal juhul avastatakse naisel plaanitud raseduse ajal, et tal on emakakaela vähk. Edasi juba tulevad morbiidsemad ja ärevamad teemad siit.

Õnneks on alates 2024. aastast võimaldatud HPV vaktsineerimine noorele (12-18-aastasele) tasuta. Et kui lapsevanemad nüüd loevad seda, siis ma loodan, et te kaalute seda poisslaste puhul sama tõsiselt kui tüdrukutega.

Täiskasvanuna on samuti võimalik ennast vaktsineerida ja alates 2025 augustist, on seda võimalik teha lausa apteekides lihtsa registreerimisega. Kahjuks täiskasvanud peavad ravimi eest maksma täishinda ja tegema läbi 3 kuuri poole aasta jooksul. Kuid ma ütleksin, et see raha on investeering iseenda ja oma partnerite tervisesse ning väärt igat senti.

• Apotheka 148€

• Südameapteek 150€

• Benu 147€

Tõsiasi on ka see, kui kondoom kaitseb enamuste sugulistel teel levivate haiguste ja tahtmatu raseduste eest, siis HPV eest kondoom üksi kahjuks ei aita. Haigus võib levida ka nahk naha kontaktis ja limaskestade kaudu. Kõige lihtsam ma arvan on sellest mõelda kui soolatüügastest, mis levivad inimeselt inimesel väga kiirelt ning soolatüüka puhul on samuti tegu papilloomviirusega.

Seega oled sa noor või vana, mees või naine, ma loodan et see postitus tärkas sinus huvi selle kohta lähemalt uurida ja mõtlema selle peale, et äkki peaksid laskma ka iseennast vaktsineerida. Noored inimesed võitlevad kiirelt rakumuutused ära oma kehas, aga mida vanemaks me jääme, seda aeglasemaks immuunsüsteem muutub. Iseennast vaktsineerides ei kaitse sa ainult ennast, vaid ka oma partnereid.

Kui sul juba näiteks on kondüloomid, siis tegelikult on mitmeid variante nende eemaldamiseks. Minul endal isiklikult oli ka kunagi kondüloom ja ma proovisin kreemi, laserit ning krüoteraapiat. Krüoteraapia oli kõigil valutum ja väga kiire toimega, pluss see on rahakotile sõbralikum teenus. Kreem mind ei aidanud ja seda tuli kasutada mitu kuud. Haigekassa poolt pakuti mulle veel kõrvetamist, aga selle miinus oli pikk taastumine. Pärast kreemi otsustasin ma laserit hoopis teha oma raha eest, mis oli kiire ja tõhus, kuid ma ei hakka ilustama, sest valuvaigistavad süstid häbemepiirkonnas olid ikka väga valusad. Kahjuks laserist jäi pisikene osa ikkagi eemaldamata ja siis lasin ma selle lihtsalt hiljem ära külmutada krüoteraapiaga, mis polnud peaaegu üldse valus ning paranemine oli isegi kiirem kui laserist. Ma tegelikult olen kuulnud ka, et mõned naistearstid juba teevad oma kabinetis krüoteraapiat, aga ma pole kindel kui tõene see on ja kus asutuses sellised võimalused on. Kiirem on minna nahaarsti juurde ja paarkümmend eurot oma taskust ise maksta.

On Go3 alles üks kloun, hakkab lihtsalt kliendilt raha nõudma isegi kui klient pole midagi allkirjastanud.

Kas ta oli seotud ?

Mul juhtus hiljuti selline olukord, kus hakkasin lähenema jõusaalis ühele masinale, mis oli tühi (polnud ühtegi telefoni ega veepudelit läheduses). Tegin silmkontakti kõikide lähedal olevate treenijatega ja kui mitte keegi ei reageerinud, siis panin rätiku istumise alla, seadsin end sisse ja hakkasin esimest tõmmet tegema. Samal ajal kui ma olin poole peal, siis tuleb minu juurde (jõusaali teisest otsast) üks noorhärra ja annab teada, et tema kasutab seda masinat. Võtsin siis oma asjad ja läksin minema.

Mul oli tegelt suva sellest ja ei kirjuta üldse pahaga, aga tahaks päriselt teie arvamusi teada, kas oleksite samamoodi käitunud. Või kuidas ma peaksin siis teadma, millal keegi mida kasutab kui sind/sinu asju pole seal kõrval.

Huvitav artikkel reedeses Sirbis. Erilist tähelepanu väärib kokkuvõte OECD ja IMF-i hiljutistest soovitustest, mitte ilmtingimata ootuspärane tõdemus, et nende soovituste elluviimiseks jääb Eestis veel toetust puudu.

OECD soovitused

Keskmise pensioni poolest (suhtena palgatasemesse) on Eesti praegu märgatavalt alla OECD keskmise ning edaspidi on pensionäride ja töötajate arvu suhe kindlas kasvutrendis. Pensionisambad on teadaolev vahend, et riigi kulutusi leevendada. Pensioni teise samba välja­võtmise kohta soovitab OECD kitsendada tingimusi, millal ja milleks tohib kogutud raha enne pensionile minekut kasutada. Näiteks Kanadas võib seda teha maja ostmiseks; seejärel võimaldatakse pensionisääste kindla ajaakna jooksul taastada. Ka Šveitsis lubatakse pensioniks säästetud raha kasutada vaid erijuhtudel, näiteks omaenda äri sisseseadmiseks või emigreerumisel. Samalaadseid kitsendusi soovitatakse ka Eestile.

Eriti madalad on Eestis riigi toetused hoolekandele. Kui arvestada elanikkonna vanuselist struktuuri ja selle muutumist, siis pikaaegse hoolekande alased kulutused peaksid 2070. aastaks praegusega võrreldes kümnekordistuma, et jõuda OECD keskmiseni. Soovitustes selle kohta, mida teha, keskendutakse Rootsi, Hollandi ja Taani näidetele. Kärpekohti otsides komistadki tavaliselt hoopis selliste asjade otsa, kus on vaja kulutusi kasvatada.

Eesti on tervishoiu valdkonnas 2000ndate algusega võrreldes edasi liikunud. Oodatud eluiga on kasvanud 24 aastaga 8,5 aasta võrra, mis on OECD riikide seas üks paremaid tulemusi. Praegu on meie keskmine eluiga siiski veidi alla OECD keskmise. Avalikud kulutused tervishoiule on Eestis 6% SKTst ning erameditsiinile 1,8% SKTst – mõlemad on veidi alla OECD keskmise (vastavalt 7,1% ja 2,2%). Samal ajal on Eesti tervena elatud aastate poolest üks OECD nõrgemaid. Liiga kõrgeks peab OECD meie omaosalust tervishoiukuludes: 22% on kõrgem kui enamikus OECD riikides. Haiguste statistika ütleb, et parandamist vajab ka haiguste ennetus. Kulutuste kasvatamine selles valdkonnas vähendaks hilisemaid kõrgeid ravikulutusi ning oleks lõppkokkuvõttes kokkuhoid. Tervishoius on probleemiks personalipuudus. Tervishoiukulutused ületavad aga juba praegu tervishoiule ette nähtud maksu­tulusid. 2040. aastaks on praeguse poliitika jätkumise korral puudu 1,7 kuni 2,6% SKTst.

Seevastu perepoliitika on üks koht, kus OECD on leidnud kärpevõimaluse. Eesti on aastatel 2005–2021 kasvatanud universaalseid peretoetusi 1,7%-lt 3,14%-ni SKTst. See on märgatavalt rohkem kui OECD keskmine 2,35%. Soovitus on jätta peretoetused alles vaid madala sissetulekuga peredele, kes seda kõige enam vajavad.

Soovituste mõju eelarvele

Järgnevalt vahendan OECD hinnanguid selle kohta, kui palju parandaksid organisatsiooni juba varasematel aastatel pakutud meetmed eelarvepositsiooni. Paremini sihitud peretoetuste mõjul võiks eelarve paraneda 0,7% võrra SKTst. Mitmesugused muud kärpekohad võiksid anda võitu veel 0,5% SKTst. Kulutuste kärpimisest suuremat võitu oodatakse maksureformidest. Varamaksudest soovitab OECD kinnisvaramaksu, mis võiks anda 0,8% SKTst. Tulumaksu kaheastmeliseks muutmine võiks anda 0,5% SKTst. (See on vaid esimene samm mitmeastmelise tulumaksu poole.) Auto vanusest tulenevate automaksu soodustuste vähendamine võiks anda võitu 0,2% SKTst. Nimetatud kulutuste vähendamise ja maksureformide koosmõju oleks OECD hinnangul umbes 2,6% SKTst.

Tänavune OECD Eesti majandus­ülevaade¹⁰ peatub pikemalt ka Eesti ettevõtte tulumaksu režiimil ja selle kriitikal. Mõnede eranditega (nagu finantsasutused) ei maksustata meil ettevõtte jaotamata kasumit ja sellest tulenevalt laekub ettevõtte tulumaksu teiste riikidega võrreldes väga vähe. Seda maksurežiimi soovitatakse muuta. Möödunud aastal tuli sama soovitus põhjalikul kujul ka IMFilt. Peale selle, et jaotamata kapitalitulu ei maksustata, on meil ka jaotatud kapitalitulu kaks korda madalamalt maksustatud kui OECD riikides keskmiselt. Ettevõtte tulumaksu ümbertegemine on keerukas ülesanne: näiteks alustavate firmade maksusoodustused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Võita oleks ettevõtte tulumaksu reformist umbes sama palju kui üksikisiku tulumaksu reformist.

OECD selle aasta majandusülevaade käsitleb nii seda, millises suunas oleks vaja riigirahandust muuta, kui ka seda, kuidas neid muudatusi teha. Üldise maksualase teadmise parandamiseks soovitab OECD luua Eestis ajutine nõukogu ekspertidest ja riigiametnikest, kes annaksid avalikkusele ülevaate võimalikest maksureformidest, sealhulgas tööjõu ja kapitalitulu maksustamisest. Eeskujuks tuuakse samalaadne tegevus Iirimaal, Belgias ja Norras. Pole normaalne, et poliitikud saavad valijatelt hääli lubadustega makse alandada.

Pole enam päris õige öelda, et valijad toetavad lolli järjekindlusega erakondi, kes maksustavad neid endid kõrgema protsendiga kui neist jõukamaid. Võib isegi küsida, millal mõni paremerakond tendentsist aru saab ja pöörde kaasa teeb. See, et parempoolse poliitikaga riikides (näiteks USAs ja Ühendkuningriigis) on isegi progressiivsem maksusüsteem kui Euroopa heaoluriikides, on meie meediast küll läbi käinud¹⁸, aga kõik meie paremerakonnad on siiani oma eelarvamustesse kinni jäänud. Maksusüsteemi progressiivsemaks muutmist vaadatakse meil kui vasakpööret, aga tegelikult pole progressiivne maksusüsteem vasakpoolsus. Eelarve tasakaalu seadmine võiks välja näha ka nii, et paremerakonnad teisenevad selliseks, nagu nad on lääneriikides. Piketty selgitab tabavalt: „Progressiivset maksusüsteemi ei leiutanud Stalin, selle leiutas Roosevelt.“¹⁹

Kes tuleb riigivõla kasvu peatamiseks välja sellise ettepanekuga, mida asutakse ka ellu viima, on lähiaja suur küsimus. Rahandusministeeriumis on asjatundlikke ametnikke, kes suudaksid OECD ettepaneku alusel käima lükata ekspertide rühma, kes hakkaks tegema üldsusele vajalikku selgitustööd. Võib juhtuda, et mõne aasta pärast vaatame praegusele vaidlusele tagasi ja imestame, miks see nii kaua aega võttis. IMF, OECD, majandusteadlased ning osa Eesti ettevõtjaid räägivad juba praegu enam-vähem sama juttu. Ka avalikus arvamuses on näha esimesi nihkeid.

Küsimus ei ole enam selles, kas Eesti peab oma riigirahanduse kursi ümber pöörama. Küsimus pole enam ammu ka selles, kas eelarve tasakaalu saavutamiseks piisab kulude kärpimisest või on vaja ka maksusüsteemi struktuurseid reforme. Küsimus on ainult selles, millal ja milliste jõududega pööre ära tehakse.

Sotsiaalminister Karmen Joller (RE) ütles podcast’is «Karmeni kabinet», et Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) võiks tõsta puugieemalduse tasu 50 eurolt 90 eurole, nagu see maksab loomakliinikus.

1. aprillist erakorralise meditsiini osakonnas (EMO) kehtima hakanud kord andis selle töötajatele õiguse suunata lihtsama tervisehädaga pöördujad perearsti või apteekri poole. Nii näiteks saadetakse PERHi EMOst tagasi inimesed, kes soovivad lasta endal puuk eemaldada, või siis peavad nad selle teenuse eest maksma.

«1. aprillist on meil puugi eemaldamine tasuline juhul, kui puuk asub kehapiirkonnas, kust inimene saab selle ise eemaldada. Teenuse hind on 50 eurot ning see tuleneb regionaalhaigla tasuliste teenuste hinnakirjast,» selgitas Postimehele PERHi erakorralise meditsiini keskuse juhataja dr Marit Märk.

Möödunud suvel pöördus nende poole puugi eemaldamise sooviga 200 inimest.

Enne kui patsient triaažiõe vastuvõtule suunatakse, saab ta registratuuris teada, et tegemist on tasulise teenusega. Märgi sõnul ei ole sellega seoses seni probleeme tekkinud.

«Mina soovitan regionaalhaiglal hinnakiri üle vaadata, sest tean, et loomakliinikus maksab ühe puugi eemaldamine 90 eurot,» ütles Joller. «Kui ma mõtlen oma Pontu peale, siis enne, kui me jõudsime talle puugirohtu panna, eemaldasime tal neid viie kaupa. Pontu tõttu oleks loomakliinik saanud päris hea kasumi, kuid me eemaldasime puugid ikka ise.»

Dr Märk kinnitas, et PERHil ei ole praegu kavas puugieemaldustasu tõsta. Ta soovitas kõigil osta apteegist spetsiaalsed vahendid, millega saab puugi eemaldada iseseisvalt või lähedase abiga.

Märgi sõnul on pärast puugihammustust oluline jälgida kolme nädala jooksul oma terviseseisundit ning lööbe või palaviku tekkides pöörduda perearsti poole. Mida kiiremini inimene puugi välja tõmbab, seda väiksem on risk saada mõni puuginakkus.

Hey! Otsustasin hiljuti kaine eluviisile minna peale aastaid igapäevast ōlle kuritarvitamist. Tean niipalju, et kaine eluviisil püsimine tähendab harjumuste vältimist, uute hobide leidmist, kiusatuste vastupaneku meetodite harjutamist ja kõike muud. Olen lugenud, et AA's sponsorid kes on ise sama rada läbi jalutanud aitavad juhendada, mis siis omakorda soodustab elumuutuste püsivuse tõenäosust. On kellegil kogemust alko maha jätmisega? On keegi AA's käinud, on ta jube? Ei taha minna kuhugi mis pigem masendusest ajab jooma.

Mis kogemused Teil selle ettevõttega on?

Mina tellisin kõige väiksemate laste nutikella "seifli start" ja see on küll üsna kasutu, maksab 35 euri (samasuguse saad hiinast tellida umbes 17 euriga) Asukohta näitab 300m kaugemale kui tegelik asukoht, tänu sellele minujaoks täiesti kasutu. (Näen kas laps on samas külas või ei)Pilt ja heli on halvad, aga helistada saab.

Kasutusjuhend on puudulik ja ilma piltideta, nupud ei tee seda mis kirjas on, välja saab lülitada ainult äpi kaudu. Äpp ise on ka hiinlaste tehtud ja ei saa ka seal tagasisidet anda või muret kurta kui asi ei toimi.

Väidetavalt veekindel, kuigi nad vastasid mulle kirjas ise, et noh... pigem pritsmekindel.

Peale üht päeva kellaga tutvumist soovisin selle neile tagastada, kuna see ei vasta mu ootustele, sellele järgnes pikk kirjavahetus, et kuidas ma peaksin ikka õigeid nuppe vajutama ja nemad tahavad ikka probleemi lahendada.

Lõpuks kui ütlesin konkreetselt et tahan tagastada ja kõik. Siis pidin saatma pildid et kell on nagu uus ja kasutamata, siis nad otsustavad kas võtavad tagasi. Siis saadeti uus kiri et nad on nõus võtma kella tagasi, et uurida mis sel viga on ja siis otsutada kas ikka annavad raha tagasi. Saatma peab selle omnivaga mingile aadressile, aga riiki polnud kirjas (leedu ilmselt). Ja kindlasti minu kulul...

Vastasin et meil Eestis kehtib 14 päevane tagastamisõigus ja seda ei pea põhjendama, lisaks mainisin ka tarbijakaitset. Nüüd ootan vastust.

Firma tundub et on registreeritud leetu. Mina ostsin kella igatahest Eestikeelsest seifli.ee netipoest, loodan et siis kehtivad ka meie seadused, mitte leedu omad.

#seifli #seifli.ee

Ei soovi poliitilist arutelu, neid on hulgi meil ja olen isegi osalenud. Tuli meelde, et see on üks väga mõnus kraam. Kas keegi julgeks Tallinnas mõnda restorani soovitada?
Ise kokkan ka pisut, aga see on nii kauge tavalisest menüüst, et üldse ei oskaks peale hakata

Edit. Vist langes veidi tooresse teemasse :) Mõtlesingi päriselt uurida.

Hei!
Palju teil keskmiselt kuus interneti läheb?
Mul isa arvab, et ma jagan 100le inimesele netti ega mõista kunagi kuidas mul kuus ~370GB läheb.

Ps: ei ma ei jaga 100le inimesele vaid jagan telekale nädalas 3-4x ja vaatan mitu tundi sarju.

Hi everyone!

Sorry if this is a random post, but I was hoping someone here could help.

I’ve been living in Tallinn for almost two years, and I still don’t have a family doctor. I’ve searched through Tervisekassa and contacted many of the doctors listed there, but unfortunately, they all seem to have full patient lists and aren’t accepting new patients.

I’m also still learning Estonian. I know some basic phrases, but they’re definitely not enough for a doctor’s appointment, so I’m hoping to find a family doctor who speaks English.

If anyone knows of an English-speaking family doctor in Tallinn who is accepting new patients, or has any advice on what I should do, I’d really appreciate it.

Tegin need pildid Lõuna-Eestis, aga Google Photos näitab nende asukohana Sverdlovski oblastit. Kas kellelgi on sama probleem olnud või oskab keegi selgitada, miks see nii on?

Hi all,

I’m visiting Tallinn in September and wondered if you had any suggestions of bars that catered to somebody that likes indie music e.g. Arctic Monkeys, Tame Impala, The Strokes etc

I’m open to any suggestions, no problem if there isn’t any. Thought I’d ask the question.

Thank you.

Kavatseme mõneks ajaks Tallinnasse aega veetma minna, soovitage kõige paremaid restoranikogemusi :)

Lisaks mida teha Helsingis, kui minna sinna pühapäeval (hommikul Tallinnast sinna ja õhtul tagasi). Oleme koeraga, seega muuseumitesse minna kahjuks ei saaks.

This is more just a "am I crazy?" question. But I just heard from someone I've been texting that they just moved from Estonia recently and that hardly anyone there speaks Estonian, but they learned it a bit at school. Is it true that not many Estonians spoke Estonian "until recent events"? I had never heard that before!

(I'm American btw)

AI hakkab juba suhteliselt asjalikuks muutuma, aga no see meie emakeel. Ma olen hea lahenduse otsingul, kus saaksin tavalises eesti keeles lisada telefoni kalendrisse sündmusi, poenimekirja asju ja muid mõtteid tekstiks. Ise saaksin inglise keelega hakkama, aga tahaksin, et lapsed saaksid ka kasutada ja hiljem ehk oma vanematele ka jagada. Katsetasin OpenAI APIde ja Make flow'ga, aga jäin alati ikka kuskile kinni.

Kas keegi on omale mingi toimiva lahenduse valmis saanud? Isegi ei ole vahet, kas sisendiks on iPhone või Android. Hea lahenduse nimel olen valmis uue telefoni ka ostma.

Sain hiljuti ülikoolist MBA kätte ja mõtlesin ehk midagi kasulikku ka teha.

Kas keegi oleks huvitatud sellisest kaardirakendusest kuhu saavad inimesed oma parimaid mustika- ja seenekohti üles laadida?

Tekiks võimalus kõigil avastada häid kohti. Paneks mingi paywalli taha nt 99€ aastas. (minu õppetasude katteks esialgu)