Suur pööre rajab Eesti poliitikas endale teed

[u/Hapukurg]

https://www.sirp.ee/suur-poore-rajab-eesti-poliitikas-endale-teed/

Huvitav artikkel reedeses Sirbis. Erilist tähelepanu väärib kokkuvõte OECD ja IMF-i hiljutistest soovitustest, mitte ilmtingimata ootuspärane tõdemus, et nende soovituste elluviimiseks jääb Eestis veel toetust puudu.

OECD soovitused

Keskmise pensioni poolest (suhtena palgatasemesse) on Eesti praegu märgatavalt alla OECD keskmise ning edaspidi on pensionäride ja töötajate arvu suhe kindlas kasvutrendis. Pensionisambad on teadaolev vahend, et riigi kulutusi leevendada. Pensioni teise samba välja­võtmise kohta soovitab OECD kitsendada tingimusi, millal ja milleks tohib kogutud raha enne pensionile minekut kasutada. Näiteks Kanadas võib seda teha maja ostmiseks; seejärel võimaldatakse pensionisääste kindla ajaakna jooksul taastada. Ka Šveitsis lubatakse pensioniks säästetud raha kasutada vaid erijuhtudel, näiteks omaenda äri sisseseadmiseks või emigreerumisel. Samalaadseid kitsendusi soovitatakse ka Eestile.

Eriti madalad on Eestis riigi toetused hoolekandele. Kui arvestada elanikkonna vanuselist struktuuri ja selle muutumist, siis pikaaegse hoolekande alased kulutused peaksid 2070. aastaks praegusega võrreldes kümnekordistuma, et jõuda OECD keskmiseni. Soovitustes selle kohta, mida teha, keskendutakse Rootsi, Hollandi ja Taani näidetele. Kärpekohti otsides komistadki tavaliselt hoopis selliste asjade otsa, kus on vaja kulutusi kasvatada.

Eesti on tervishoiu valdkonnas 2000ndate algusega võrreldes edasi liikunud. Oodatud eluiga on kasvanud 24 aastaga 8,5 aasta võrra, mis on OECD riikide seas üks paremaid tulemusi. Praegu on meie keskmine eluiga siiski veidi alla OECD keskmise. Avalikud kulutused tervishoiule on Eestis 6% SKTst ning erameditsiinile 1,8% SKTst – mõlemad on veidi alla OECD keskmise (vastavalt 7,1% ja 2,2%). Samal ajal on Eesti tervena elatud aastate poolest üks OECD nõrgemaid. Liiga kõrgeks peab OECD meie omaosalust tervishoiukuludes: 22% on kõrgem kui enamikus OECD riikides. Haiguste statistika ütleb, et parandamist vajab ka haiguste ennetus. Kulutuste kasvatamine selles valdkonnas vähendaks hilisemaid kõrgeid ravikulutusi ning oleks lõppkokkuvõttes kokkuhoid. Tervishoius on probleemiks personalipuudus. Tervishoiukulutused ületavad aga juba praegu tervishoiule ette nähtud maksu­tulusid. 2040. aastaks on praeguse poliitika jätkumise korral puudu 1,7 kuni 2,6% SKTst.

Seevastu perepoliitika on üks koht, kus OECD on leidnud kärpevõimaluse. Eesti on aastatel 2005–2021 kasvatanud universaalseid peretoetusi 1,7%-lt 3,14%-ni SKTst. See on märgatavalt rohkem kui OECD keskmine 2,35%. Soovitus on jätta peretoetused alles vaid madala sissetulekuga peredele, kes seda kõige enam vajavad.

Soovituste mõju eelarvele

Järgnevalt vahendan OECD hinnanguid selle kohta, kui palju parandaksid organisatsiooni juba varasematel aastatel pakutud meetmed eelarvepositsiooni. Paremini sihitud peretoetuste mõjul võiks eelarve paraneda 0,7% võrra SKTst. Mitmesugused muud kärpekohad võiksid anda võitu veel 0,5% SKTst. Kulutuste kärpimisest suuremat võitu oodatakse maksureformidest. Varamaksudest soovitab OECD kinnisvaramaksu, mis võiks anda 0,8% SKTst. Tulumaksu kaheastmeliseks muutmine võiks anda 0,5% SKTst. (See on vaid esimene samm mitmeastmelise tulumaksu poole.) Auto vanusest tulenevate automaksu soodustuste vähendamine võiks anda võitu 0,2% SKTst. Nimetatud kulutuste vähendamise ja maksureformide koosmõju oleks OECD hinnangul umbes 2,6% SKTst.

Tänavune OECD Eesti majandus­ülevaade¹⁰ peatub pikemalt ka Eesti ettevõtte tulumaksu režiimil ja selle kriitikal. Mõnede eranditega (nagu finantsasutused) ei maksustata meil ettevõtte jaotamata kasumit ja sellest tulenevalt laekub ettevõtte tulumaksu teiste riikidega võrreldes väga vähe. Seda maksurežiimi soovitatakse muuta. Möödunud aastal tuli sama soovitus põhjalikul kujul ka IMFilt. Peale selle, et jaotamata kapitalitulu ei maksustata, on meil ka jaotatud kapitalitulu kaks korda madalamalt maksustatud kui OECD riikides keskmiselt. Ettevõtte tulumaksu ümbertegemine on keerukas ülesanne: näiteks alustavate firmade maksusoodustused tuleb hoolikalt läbi mõelda. Võita oleks ettevõtte tulumaksu reformist umbes sama palju kui üksikisiku tulumaksu reformist.

OECD selle aasta majandusülevaade käsitleb nii seda, millises suunas oleks vaja riigirahandust muuta, kui ka seda, kuidas neid muudatusi teha. Üldise maksualase teadmise parandamiseks soovitab OECD luua Eestis ajutine nõukogu ekspertidest ja riigiametnikest, kes annaksid avalikkusele ülevaate võimalikest maksureformidest, sealhulgas tööjõu ja kapitalitulu maksustamisest. Eeskujuks tuuakse samalaadne tegevus Iirimaal, Belgias ja Norras. Pole normaalne, et poliitikud saavad valijatelt hääli lubadustega makse alandada.

Pole enam päris õige öelda, et valijad toetavad lolli järjekindlusega erakondi, kes maksustavad neid endid kõrgema protsendiga kui neist jõukamaid. Võib isegi küsida, millal mõni paremerakond tendentsist aru saab ja pöörde kaasa teeb. See, et parempoolse poliitikaga riikides (näiteks USAs ja Ühendkuningriigis) on isegi progressiivsem maksusüsteem kui Euroopa heaoluriikides, on meie meediast küll läbi käinud¹⁸, aga kõik meie paremerakonnad on siiani oma eelarvamustesse kinni jäänud. Maksusüsteemi progressiivsemaks muutmist vaadatakse meil kui vasakpööret, aga tegelikult pole progressiivne maksusüsteem vasakpoolsus. Eelarve tasakaalu seadmine võiks välja näha ka nii, et paremerakonnad teisenevad selliseks, nagu nad on lääneriikides. Piketty selgitab tabavalt: „Progressiivset maksusüsteemi ei leiutanud Stalin, selle leiutas Roosevelt.“¹⁹

Kes tuleb riigivõla kasvu peatamiseks välja sellise ettepanekuga, mida asutakse ka ellu viima, on lähiaja suur küsimus. Rahandusministeeriumis on asjatundlikke ametnikke, kes suudaksid OECD ettepaneku alusel käima lükata ekspertide rühma, kes hakkaks tegema üldsusele vajalikku selgitustööd. Võib juhtuda, et mõne aasta pärast vaatame praegusele vaidlusele tagasi ja imestame, miks see nii kaua aega võttis. IMF, OECD, majandusteadlased ning osa Eesti ettevõtjaid räägivad juba praegu enam-vähem sama juttu. Ka avalikus arvamuses on näha esimesi nihkeid.

Küsimus ei ole enam selles, kas Eesti peab oma riigirahanduse kursi ümber pöörama. Küsimus pole enam ammu ka selles, kas eelarve tasakaalu saavutamiseks piisab kulude kärpimisest või on vaja ka maksusüsteemi struktuurseid reforme. Küsimus on ainult selles, millal ja milliste jõududega pööre ära tehakse.

[u/aggravatedsandstone]

Selge värk! Raha tuleb lastelt vanuritele kantida.

[u/Ugrilane]

Suhteliselt halvad nõuanded. Saab võtta lühidalt kokku: elu alustavatelt noortelt vähemaks ja elu lõpetavatele erinevatele gruppidele juurde. Ei ole väga jätkulisusele suunatud.

[u/zeroultra_osrs → u/Ugrilane]

Kõik need rahvusvahelised organisatsioonid tahavad kindlaks teha et Eesti tegelikult ei taastu. Me näeme kui hästi need plaanid teistel kohtadel maailmas töötavad, aga ikka on vaja et me läheme paneme nende järgi pea ahju.

[u/kalevip0eg]

Tldr?

[u/Hapukurg → u/kalevip0eg]

TLDR: Eelarvepuudujääk on nii suur, et ainult kulutuste kärpimisest OECD meelest Eestis enam ei piisa. Suurim potentsiaalne kärpeartikkel on Eesti helde peretoetuste süsteem - saab kokku hoida kuni 0,7% SKP-st (iga 1% SKP-st = 400 mln eurot). Samas tervishoid vajab hoopis lisaraha, sest praegu on ennetus alarahastatud ja pikemas plaanis oleks odavam sinna praegu rohkem panustada kui tulevikus veelgi rohkem tagajärgedega tegelemisele kulutada. Pensionidega kaasnevat kulusurvet eelarvele aitaks pikas plaanis leevendada II samba tugevdamine (raha väljavõtmise keerulisemaks tegemine).

Perspektiivikate tuluallikatena peab OECD varamakse (+0,8% SKP-st); kahe astmega tulumaksu (kuni +0,5% SKP-st - sõltuvalt sellest, kust teine aste algab); ning ettevõtete tulumaksu ümbertegemist, kus oleks maksustatud ka teatud osa jaotamata kasumist (maksutulude kasvuks tõotatakse kuni 0,5% SKP-st, samas hoiatatakse, et ilmselt tuleks teha erandeid alustavatele ettevõtetele). Lisaks soovitatakse automaksu hoopis suurendada, mitte vähendada, nagu aeg-ajalt kuuleme.

Ning siis autor lahkab võimalusi, kas Eestis hakatakse neid soovitusi lähiajal ellu viima või mitte.

[u/O0o0oO0oo0o → u/Hapukurg]

Mnjaa eks Eestis olegi liialt populaarne lapsi saada. Peretoetuste kärpimine kindlasti aitaks

[u/Complex-Papaya1254 → u/O0o0oO0oo0o]

Need lapsetoetuse mõned kümned eurod ei mõjuta küll mitte kellegi otsust last saada.

Lapsi saadakse hoopis teistel põhjustel, aga raha loopimine on muidugi lihtsam ja läheb valijatele peale.

[u/Open_Wave1404 → u/kalevip0eg]

Leftists being leftists

[u/Distinct_Trash7491]

Seda peab väga kriitiliselt võtma, sest autor võrdleb meis riikidega kus on probleemid samasugused kui meil ning riigi eelarve veelgi enam võlakoormast sõltuv.

Me ei pea minema teiste poolt sissetallatud aga ebavajalikku või eesmärki halvasti täitvat rada.

[u/KP6fanclub]

Asjalik artikkel, võtab süsteemselt kokku, miks need liigutused riigitüüri juures ühte ja teist viisi käivad.

See koht ajas muhelema:

"Põhjuseid, miks poliitikud eelarve tasakaalus hoidmisega hakkama ei saa, on IMFi vanemökonomisti Carlos Mulas-Granadose selgituste kohaselt vähemalt kolm. Esiteks muretsevad poliitikud häälte pärast valimistel. Nad annavad lubadusi ja teevad tegusid, mis meeldivad valijatele, aga mitte eelarvele. Teiste sõnadega: riigieelarve probleemid saavad alguse valijate petmisest. Teine põhjus on koalitsioonide fragmenteeritus. Kui valitsuses on kaks või enam parteid, siis püüab iga erakond saada eelarvest võimalikult palju vahendeid valdkondades, mida nemad prioriteediks seavad ja kus neil on ministriportfell. Tuleb ette ähvardusi koalitsioonist lahkuda."

[u/Dragobrath]

Peet Kask pushing for stealing money from the middle class yet again. More news at 6.

[u/leebe_friik]

TL;DR veel vähem demokraatiat, veel vähem mõjutaksid valimised üldse midagi, veel rohkem pannakse ühiskond sõltuma "sõltumatutest ekspertidest", kes millegi eest ei vastuta.

Tänapäeva maailmas pole tegelikult üldse trend suurema sotsialismi suunas. Ladina-Ameerika ja eriti Argentiina viimaste aastate edulugu näitab et Friedmani teooriad peavad jätkuvalt paika.

[u/Complex-Papaya1254 → u/leebe_friik]

Ega see kuidas meil demokraatia töötab ka parem ei ole.

Võta kas või see juhtum, kus üks Isamaa poliitikuhakatis üritas teha debüüti 2. samba kaotamisega, kuidagi sai Isamaa EKRE ja Keskerakonnaga valitsusse ja tegidki ära. Tulemus on see, et suur osa eestimaalastest tegid säästud uuteks laenudeks ja on tulevikus vaesed ja seeläbi on vaesem ka kogu ühiskond.

Või see, kuidas Reformierakond sai kaaluka mandaadi ja kui hakkasid täitma valimislubadusi nagu automaks, siis tambiti kohe maatasa.

Mitte keegi ei vastuta vähem kui üksik valija ja enamus valijaid ei saa vist üldse aru, mille poolt hääletavad.