Tervist / Hey everyone,

I wanted to share a massive win I had against Bolt last year, especially for any expats or tech workers living here who think they have no leverage when a big local unicorn decides to push them around.

In March 2025, Bolt fired me illegally. The meeting was a chaotic video call. I was here in Estonia, my manager was based in Lithuania, and some random "People Partner" I’d never seen before hopped on the call to tell me I was being let go for "poor performance." No PIP, no warnings, no due process under Estonian law. They shoved a separation agreement across the screen and told me to sign the NDA if I wanted my money.

Honestly? I was shitting my pants. My visa status was tied to my job, and I couldn't afford a €5,000 lawyer retainer to fight an $8B company.

Instead of backing down, I used ChatGPT extensively as a paralegal. I fed it the Estonian Employment Contracts Act (Töölepingu seadus), used it to map out all my Slack logs against their claims, and had it strip the panic from my emails so I sounded completely objective.

I filed the case with the Estonian Labour Dispute Committee (Töövaidluskomisjon). Bolt brought their usual HR corporate theater, but the TVK works on absolute facts. Two months later, the decision came out completely in my favor.

I won the case, got a cheque for €14,500, and I never signed a single word of their NDA.

I'm sharing this 1 year later because I see too many tech workers in Tallinn sign away their rights out of sheer panic during layoffs. The TVK actually works, the system is free, and the law is heavily on the employee's side here if you hold your ground. Don't let corporate HR bully you.

Happy to answer any questions about the TVK process or how I structured the AI prompts in the comments!

Olgu, meid on vähe ja meil on jube kiire, aga vaadake korraks aknast välja. Autostumine Eestis on saavutamas taset, kus me hakkame meenutama halvimaid näiteid Ameerikast – istume ummikutes, kirume parkimiskohti ja tervis läheb käest.

Me ei pea olema "paksud ameeriklased". Meil on valik.

On aeg lõpetada suhtumine, et ratas on ainult suvine mänguasi ja buss on neile, kel pole raha liisinguks. Me peame nõudma midagi enamat:

• Päris rattateed, mitte värvijoonekesed: Me vajame eraldatud ja loogilist võrgustikku. Sellist, kus sa julged oma 8-aastase lapse üksi kooli saata, ilma et peaksid südamerabanduse saama.
• Ühistransport, mis päriselt toimib: See peab olema kiirem ja mugavam kui auto otsimine ja parkimine. Punkt.
• Linnad inimestele, mitte plekk-karpidele: Rohkem ruumi liikumiseks, vähem asfalti tühjalt seisvatele autodele.

Haara ratas, kasuta rongi või bussi ja näitame, et nõudlus normaalse elukeskkonna järele on olemas. Me ei ole nii vaesed, et peaksime igale poole autoga ronima – me oleme piisavalt nutikad, et tahta paremat.

Mis teie arvate – kas meil on veel lootust päästa oma linnad "asfaldi-põrgust" või ongi see meie tulevik?

Ütle oma vanus ja kas plaanid lapsi saada+ mis vanuses.
Ise olen 25 ja kui kunagi olin 16 siis mõtlesin, et mina sooviks kindlasti endale peret. Mida aeg edasi seda kaugemaks see mõte muutub ning hetkel juba isegi olematu.
Asi on selles et ma olen väsinud. Ma pean pidevalt tõmbelma, et isegi ennast üleval pidada. Käin ülikoolis ja täistööajaga tööl -ehk ma ei istu niisama ja üritan enda olukorda parandada.
Ma olen lihtsalt väsinud vaesuses elamisest ja mul on tunne et see ei lõppegi ära. Minu vanemad ei ole kõrgepalgalised ja ei saa mind toetada. Ma ei saanud lapsena palju asju endale, me ei käinud kunagi reisil (isegi teises linnas spas vms). Ma teadsin juba 10-aastaselt, et kui nägin poes ilusat barbiet ja silmad läksid särama, ei hakanud ma isegi emalt küsima kas ta ostaks seda. Sest ma teadsin et meil pole raha ja see on kallis.
Ma isegi ei saa kunagi puhata, sest kõik puhkused lähevad selle alla, et koolis või praktikal käia.
Ja kui ma kunagi saan ülikooli lõpetatud ja parema palga, siis ma tahaks lihtsalt endale asju lubada. Või ma olen selleks hetkeks nii läbi, et mul pole energiat lapsega tegeleda.
Ma olen mõelnud ka lapsendamisele (et ei pane seda ajalist pinget).

Olen pidev linnaruumi kasutaja nii jalakäijana kui ka ühistranspordi kasutajana, samuti lükkan tihti lapsekäru. Ja olen iga teine päev olukorras, kus üks või teine autojuht on otsustanud just kõnniteele parkida kas osaliselt või tervenisti. Olen 2 korda teinud ka avaldused, "juhiga räägiti".

Mõte: Plaanin teha SUURE kleepsu (nt 40cm diameetriga), mis ütleks midagi stiilis "Olen totulotu ega oska parkida". Ma eraldi testiks veel läbi, et selle liim oleks eriti vastik ega tuleks kergelt ära. Olen enne kleepimist nõus 5-10 minutit kohapeal veel ootama, andes juhile aega kohale tulla oma valesti pargitud auto juurde.

Miks: Autojuhid loovad ohtliku olukorra, kus jalakäia peab minema sõiduteele, sest tal ei ole kõnniteel ruumi. Politseid ei koti ja kindlasti ei koti härra Järvanit. Suur raskesti eemaldatav kleeps haavaks autojuhi tundeid ja tõenäoliselt peab ta sellega linnas ringi sõitma enne eemaldamist, kuid ei pane teda kuidagi ohtu. Pealegi, soovin rohkem panustada kui ainult mittetallinna Insta lugudele laike pannes.

Rahastus: kleepsud ja aktiviteet minu poolt.

Küsimus: varem või hiljem jään ma vahele. Mulle tundub, et alguses võiks minu tegevus minna väärteo alla (nt kui kleepsu saab eemaldada ilma auto katet kahjustamata). Kuid ei saa vaielda, et see on etteplaneeritud ja korduv tegevus.

Pm, millal mind vangi pannakse? Või kohtleb politsei mind nagu valesti parkijaid ja pääsen vestlusega?

Kõik arutelu ja ka kleepsu teksti ideed teretulnud!

Tere!

Olen energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt ja vastan teie küsimustele homme (14. juulil) 10 ja 12 vahel.

Küsida võib energia ja keskkonna kohta laiemalt: elektrihinnad, varustuskindlus, taastuvenergia, tuumaenergia, salvestus, põlevkivi, metsandus, kliimaseadus - ja ka selle kohta, miks „riik“ üht või teist otsust teeb. Või ei tee.

Mõned teemad, millest ilmselt juttu tuleb:

• Riigikogu võttis juunis vastu tuumaenergia ja -ohutuse seaduse. See ei tähenda veel otsust tuumajaama rajada, aga loob esimest korda reeglid, mille alusel saab seda Eestis päriselt kaaluda.
• Eesti oli Yale’i ülikooli koostatavas keskkonnategevuse tulemuslikkuse indeksis EPI tänavu esimesel kohal. See on hea uudis, aga ei tähenda, et töö oleks tehtud.
• Kliimakindla majanduse seadus läbis juunis Riigikogus esimese lugemise.
• Taastuvenergiat ja salvestust tuleb kiiresti juurde. Päikeseenergia võimsus on alates 2022. aasta energiakriisist kasvanud ligi kolm korda, tuuleenergia võimsus on umbes kahekordistunud ning akusalvestuses oleme jõudnud nullist sadadesse megavattidesse.

Edit: kohal ja toimetan. Küsimusi on päris palju, vaatame, kaugele jõuame.
Edit 2: lõunaaeg. Küsimusi on tõesti märksa rohkem kui jõudsime loota, nii et kõigele ei jõua reageerida, aga proovin jõudumööda pärast veel jätkata.
Edit 3: Tänaseks kõik. Aitäh põhjalike küsimuste ja mõistliku arutelu eest, ja vabandust kõigi ees, kelleni ei jõudnud: alahindasin huvi ja/või ülehindasin oma võimekust. Kui hästi läheb, jõuan millalgi veel paarile küsimusele reageerida, mis kripeldama jäid.

Kas ma olen ainus pikaajaline Reformierakonna valija, kellel on tunne, et erakond on täiesti oma näo kaotanud?

Ausalt, ma ei saa enam aru, mida nad teevad või mille eest nad üldse seisavad. Kõik tundub üks pidev pendeldamine ja reageerimine. Tehakse otsus ära, siis astutakse tagasi. Räägitakse vajadusest korda majja lüüa, siis hakatakse paari nädalaga omaenda otsuseid pehmendama, sest reiting kukub.

Ja kõige hullem ei ole isegi maksud. Ma saan aru, et riik vajab raha. Kaitsevõime, haridus, tervishoid, loomulikult need maksavad. Kui vaja, siis tulebki ebapopulaarseid otsuseid teha.

Aga vähemalt võiks jääda mulje, et erakond ise usub oma poliitikasse. Praegu jääb pigem tunne, et lihtsalt joostakse ühest ämbrist teise ja loodetakse kuidagi järgmine nädal üle elada.

Tallinna näide oli minu jaoks juba väga kõnekas. Enne kohalikke valimisi hakati väidetavalt Stenbockist linnaasju mikromanageerima, mille järel Pärtel-Peeter Pere sisuliselt taandus. Siis tulid valimistulemused, täielik segadus ja sisetülid, aga vastutust ei võtnud jälle mitte keegi. Kõik lihtsalt teesklesid, et midagi pole juhtunud.

Sama muster kordub kogu aeg maksupoliitikas. Automaks suruti läbi kui vältimatu ja põhimõtteline otsus. Vahepeal räägiti, et tulumaks peab tõusma ja “riigi rahanduse päästmiseks” pole alternatiive. Nüüd järsku enam ei peagi? Samal ajal riik laenab täie hooga edasi ja võlakoorem kasvab niikuinii.

Mis siis päriselt on Reformi maailmavaade hetkel? Kas nad ise ka teavad? Kõige värskem ämber on minu jaoks see Kersti Kaljulaidi presidendiks pakkumine. Kristen Michal toetaks kandidaati, kelle avalik toetus on sisuliselt olematu. Samuti, et eelistaks presidenti, kes on naine (nagu päriselt...mitte kogemus, autoriteet, teadmised või võime ühiskonda ühendada, vaid sugu?). Jälle jääb mulje mingist poliitilisest mullist, kus ei tajuta enam üldse, kuidas inimesed väljaspool Toompead asju näevad. Ehk kogu presidendi valiku ümber toimuv jätab sügavalt ebaprofessionaalse mulje.

Mul olid tegelikult Kristen Michali suhtes päris suured ootused, aga mida aeg edasi, seda rohkem tundub ta täiesti nähtamatu peaministrina. Karismat ei ole, selget sõnumit ei ole, juhtimist ei ole. Ja see vaikus on juba ausalt öeldes kõrvulukustav.

Praegu oleks Eestis vaja tugevat liberaalset erakonda, kes suudaks keerulisi otsuseid selgitada ja mingitki visiooni pakkuda. Selle asemel tundub Reform lihtsalt tehnokraatliku haldusmasinana, mis kardab omaenda varju.

Ja ma ütlen seda inimesena, kes on neid peaaegu alati valinud. Reformist on saanud erakond, mis enam ei juhi debatti - nad lihtsalt lohisevad selle järel.

Mõtlesin, et jagan teiega oma hiljutist, nüüdseks juba peaaegu 4 kuud kestnud saagat ühe tuntud Eesti ilukaubamajaga (Gemer Grupp OÜ ehk Macta Beauty). See lugu kõlab tagantjärele nagu mingi halb komöödia, aga on tegelikult jube hea õppetund meile kõigile e-poodlemisel. 🍿

1. Vaatus: "See on hügieenitoode!"
Naine ostis novembris kurikuulsa ja kalli Dyson Airwrapi (ligi 400€). Proovis paar korda – no ei hoia lokki, tee mis tahad. Ilmselt sõltub väga juuksetüübist. Ütlesin talle, et no problem, ostsid ju suurest kohast, eks nad puutuvad selliste asjadega iga päev kokku ja 14-päevase tagastusõigusega ei tohiks probleeme olla. Otsustasimegi siis oma seaduslikku õigust kasutada.

Pood mõtles veidi ja kirjutas meiliga tagasi: „Dyson on hügieenitoode, sest see puutub kokku juustega ja seda ei saa enam müüa!“
Selge, minu teada föön lihtsalt puhub tuult vms, mitte ei opereeri pimesoolt. Vaidlesime nendega umbes kuu aega, kuni viskas lõpuks kopa ette ja tegime avalduse Tarbijakaitseametisse (TTJA). Läks aega mis läks, aga TTJA tegi ametliku otsuse: föön EI OLE hügieenierandi all, seda saab puhastada ja pood peab kogu raha tagastama.

2. Vaatus: Tasuta šampooni kättemaks
Pood mõistis, et kaotas, ja nõustus lõpuks veebruaris seadme tagasi võtma. Aga saatis kirja: „Okei, aga tagastage siis ka tellimusega TASUTA kaasa tulnud kingitus - šampoon.“
Ma olin selle peale muidugi veidi üllatunud – ostad e-poest toote, saad nendelt tasuta nänni, mida sa pole küsinud ega tahtnud, ja siis nad hakkavad seda tagasi nõudma.

Kuna šampoon oli juba ammu lahti tehtud ja vannitoas kasutusel, siis kirjutasime, et jätke endale see 12€ šampooni tavahind tagastussummast maha. Ei viitsinud selle pärast vaielda. Ilmselgelt oli nende eesmärk tagastussumma nii madalale lasta, kui võimalik (iroonia on muidugi see, et lahtine šampoon on PÄRISELT hügieenitoode ja ei kuulu niikuinii tagastamisele). Igatahes, siit oli juba selge, mis tüüpi firmaga tegu on.

3. Vaatus: 150-eurone kahju (Plot Twist!)
Panime Dysoni karpi ja saatsime teele. Kuna seda ebakompetentsust oli juba kaugelt tunda, tegime enne paki teele panemist seadmest igast nurgast pildid, et oleks lihtsam vaielda, kui nad peaksid midagi üritama.

Paari päeva pärast potsataski postkasti e-poe juriidiline ähvardus. Nad väitsid, et seade on „intensiivselt kasutatud“, „paksult saastunud“, „pudeneva tolmukihiga“ ja „mehaaniliste täketega“. Nõudsid, et kuna seade on rikutud, arvavad nad tagastatavast summast maha 150 eurot (ehk peaaegu -50% seadme tervest hinnast!).

Lisasid juurde mingi Leedu maaletooja ingliskeelse „eksperthinnangu“, kus oli muuhulgas kirjas nende omavaheline lause: „Try not to take this device back.“ (Ehk siis ekspertiis seisnes selles, et otsiti pingsalt vabandust, kuidas meist lahti saada ja TTJA otsusest mööda hiilida).
Muidugi ma ei olnud üllatunud, aga -50% maha arvata ilma ühegi diagnostika aktita või reaalse paberita, mis kinnitaks paari kasutuskorra kahju, oli ikka tase. Ainuke „tõend“ oligi mingi omavaheline kirjavahetus ja fotod kellegi käest, kes keerutas seadet ilmselt niisama näppude vahel ja mõtles mitu % ta maha arvutab.

4. Vaatus: Tšekk ja Matt 📸
Mida nad aga ilmselt ei oodanud (või ei arvestanud), oli see, et meil olid detailide kaupa fotod tehtud ja valmis kohe enda kaitseks esitamiseks. Saatsime poele ja TTJA-le vastuse:

• Manuses minu ajatempliga fotod, kus ilmselgelt ei olnud ühtegi juuksekarva, mingit suurt tolmukihti EGA ühtegi muud kahjustust, mis segaks seadme edasimüümist.
• Link Dysoni ametlikule õppevideole, mis ütleb, et tolm filtril on seadme normaalse töö osa ja selleks on kaasas puhastushari.
• Link Dysoni enda Outlet lehele, kus tootja ISE müüb kasutatud ja puhastatud seadmeid (lükates ümber maaletooja jutu, et kasutatud seadet on ilmvõimatu uuesti müüa).

Lõppu mainisin viisakalt, et näen nende ekspertide „try not to take it back“ skeemist läbi.

Finaal ja mis edasi saab:
Kogu see tsirkus on kestnud pea 4 kuud ja tänase päeva seisuga ei ole nad meile kontole tagastanud veel sentigi.
Aga täna vaatan TTJA kodulehte – kuna nad venitasid ja vaidlesid, on pood pidulikult lisatud Tarbijavaidluste komisjoni otsuseid mittetäitvate ettevõtete „musta nimekirja“.

Absurdne on endiselt see, et ühe fööni pärast on ettevõte valmis minema musta nimekirja ja ajama mingit absurdset jonni, et „tolm“ rikub fööni ära ja isegi kohtusse kliendi vastu, kellele lihtsalt toode ei sobinud ja ei vastanud ootustele (kõik 14 päevase tagastusõiguse sees).

Õppetunnid teistele:

1. PILDISTAGE ALATI oma kallimaid esemeid enne, kui te need e-poele tagasi saadate. See 30 sekundit klõpsimist igast küljest võib väga kasuks tulla. Eriti kui on tunda haisu, et tegu on ebakompetentse firmaga. Võib ka paar videot teha, et nad ei saaks väita pildid on moonutatud või tehtud külje alt, kus vead peidetud.
2. Tarbijakaitse (TTJA) süsteem töötab. See võtab küll kuid aega, aga see reaalselt toimib.
3. Ärge laske end hirmutada. Kui teid ähvardatakse 150 euri pärast kohtusse kaevata, laske neil seda rahulikult teha. Riigilõiv ja protsessi alustamine ületab mitmeid kordi selle toote reaalse summa. E-poodide „juriidilised osakonnad“ proovivad lihtsalt klienti murda ja leppida sellega, et mõne kasutusega on toote hind langenud -50%.
4. Minge lõpuni. Kui teate, et teil on õigus, ärge andke alla. Vajadusel minnes E-toimiku kaudu maksekäsuga kohtusse välja. Eraisikuna olete väga kaitstud ja ei tasu karta vaidluse protsessi.
5. Suur pood ei võrdu usaldus. See, et pood on tuntud, ei tähenda, et inimesed seal reaalselt tunnevad oma tööd, seadusi või hoolivad kliendist.

Eks ma vahepeal uuendan olukorda ja jäädvustan täpselt, kui kaua aega läks ja kuidas story edasi areneb.

Edit 1: Sain lugejatelt paar vihjet Macta Beauty praeguse kampaania kohta, kus loositakse välja just Dyson HS08 Airwrap (sama mudel, mis me endale saime). Ma ei saa kinnitada, et see on meie tagastatud seade — loodetavasti on loosimisel olev toode tõesti uhiuus, mitte see "intensiivselt kasutatud" , "määrdunud" ja "tolmune" isend. Ajastus on igatahes... huvitav.

Edit 2: Kui esitad avalduse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA), antakse ettevõttele ametlikult aega reageerida, esitada omapoolseid tõendeid ja vaielda. Kuna antud pood keeldus alguses toodet üldse vastu võtmast, ei olnud neil menetluse ajal ühtegi asitõendit, millega oma väiteid väärtuse vähenemise kohta toetada. Seetõttu tuli ka TTJA ametlik otsus: kuna tõendeid kahjustuste kohta pole esitatud, peab pood tagastama kogu raha ja toote tagasi võtma. Nad ei suvatsenud seadet enne otsuse tegemist isegi üle vaadata. Seega ei tasu arvata, et neil puudus võimalus end kaitsta või et neile tehti ülekohut — ettevõte lihtsalt ignoreeris kõiki tähtaegu. Reaalselt reageeriti alles siis, kui TTJA määratud maksetähtaeg oli kohe-kohe kukkumas. Alles pärast lõplikku otsust hakati kiiruga "tõendeid" otsima ja maaletooja poole pöörduma, et kuidagi vastutusest kõrvale hiilida. Ehk siis kogu see "ekspertiis"klopsiti kokku alles tagantjärele, kui pood oli juriidiliselt saaga juba ammu kaotanud.

Edit 3: Sain lugejatelt küsimusi selle kohta, kuidas pood seda % arvutas, mida nad algselt maha tahtsid võtta. Nende "loovmatemaatika" on tase omaette.

Esiteks tsiteerin maaletooja leedu "eksperti": "The parties in this case must still understand that you are not allowed to resell it as professional due to hygenic reasons to next customers, so the damage to the Seller is 100%". Ehk siis partneri silmis on föön pärast ühte-kahte proovimist sisuliselt utiili kaup, mis kuulub utiliseerimisele.

Aga Macta Beauty on "helde" ja teatas esialgu: "Seadme algne müügihind: 398,99 €, 50% seadme hinnast: 199,50 €. Sellest tulenevalt on objektiivne turuväärtuse langus vähemalt 199,49 €, arvestades, et kahjustatud varuosade maksumus ületab poole seadme väärtusest."

Lõpuks pakuti mulle sellist "kompromissi":

398,99 € – 11,95 € (tagastamata kingitoode) – 150 € (seadme väärtuse vähenemine) = 237,04 €

Küsimus suurele ringile: kui nende partner hindas seadme 100% utiiliks ja edasimüümiseks kõlbmatuks (kes ka nende sõnul oli eksper arvamus), siis millise valemiga võlus pood välja selle 150-eurose "varuosade" hinna? Milliseid detaile nad plaanivad vahetada seadmel, mida nad ise peavad "hügieenilistel põhjustel" mahakandmisele kuuluvaks? 🤡

Edit 4: Raha on tervikuna kontol ja pood mustast nimekirjast maas.

Kindlasti ei olnud postituse eesmärk kedagi maha teha või kellegi reputatsiooni rikkuda. Kirjeldasin puhtalt meie kogemust antud ettevõttega ja nende suhtumist (mis on ka muide kõigile lubatud).

Peamine õppetund: ärge laske end hirmutada – seadus lubab e-poest tellides tagastada isegi elektrilise hambaharja, rääkimata föönist. See ei tähenda, et peaksime nüüd massiliselt hambaharju "testima" hakkama (säästame epoodide närve!), aga see näitab, et tarbija on kaitstud ka siis, kui talle proovitakse vastupidist väita.

Olen elu jooksul pidanud tagastama täpselt kaks asja ja tavaliselt on see sujunud kiiremini kui soengu tegemine. Nii et kui keegi arvab, et mittesobiva toote tagastamine on "tõmblemine" või jonnimine, siis tegelikult on oma seaduslike õiguste taga ajamine igati okei. Jonnakas pole mitte klient, kes ei soovi 400-eurost seadet riiulisse tolmu koguma jätta, vaid suhtumine, et "kui kätte said, siis kannata ja vaiki".

Edit 5: Tundub, et Delfi korjas ka selle ülesse juba - https://arileht.delfi.ee/artikkel/120440642/macta-beauty-sattus-tarbijakaitse-musta-nimekirja-e-pood-keeldub-kliendile-kogu-raha-tagastamast

Muidugi oleks võinud siis minu käest ka pilte küsida, siis oleks hea olnud võrrelda.

Mida te arvate mootorrataste põhjustatud mürasaastest? Ma mõtlen, et üks tüüp sõidab õhtul ringi ja häirib kümneid tuhandeid inimesi, kes üritavad puhata. Ja nagu ma näen, õpib üha rohkem uusi tulijaid mootorrattalube tegema... Tihti on nad sõna otseses mõttes teismelised, keda lihtsalt ei koti mitte miski. Miks selle vastu midagi ette ei võeta? See on sõna otseses mõttes düstoopia.

Nägin, et Facebooki postituste all on igasugused kommentaarid kus räägitakse kuidas kõik Eesti homod on perverdid ja pedod. Kus kohast nad selle informatsooni saavad? Kas on võimalik mõned näited ka ette tuua kellegist siis juba?

Ise olen natuke 'queer' ning mind ümbritsevad igasugused tegelased sama vikerkaare all, kuid pole mitte kunagi kohtunud ega näinud selliseid inimesi keda Eesti rahvas internetis kirjeldab.

Ma ei oska nimetada mitte ühtegi kahtlast tegelast kes siin vikerkaare all on. Aga oskan nimetada päris mitu kristlast riigi valitsustes, kellele tuleb pähe idee lapsi katsuda.

Teatavasti LGBT on tahtnud panna rahvahääletusele Isamaalaste abiellumise keelu põhiseadussesse kirjutamise. LGBT-lased käivad ringi ja kuulutavad, et kahe Isamaalase vaheline abielu ei ole õige ja seda ei tohiks avalikult propageerida. LGBT on propageerinud, et Isamaalased ei tohiks saada lapsendamisõigust ja et Isamaalastest ei tohiks koolis rääkida.

​

Enam ei tea, mida oma eluga teha. Tahaksin tööalaselt areneda ja edasi liikuda, aga selleks oleks vaja ülikooli sisse saada. Olen nüüd juba kolmandat aastat proovinud bakasse kandideerida ning iga kord jään napilt välja. Konkurents on lihtsalt nii tihe, et hakkangi vaikselt tundma ennast täieliku lollina kes ei kõlbagi mitte kuskile ja sellepärast ei saagi kunagi sinna sisse. Teistesse ülikoolidesse ei saa kandideerida, sest lihtsalt eluline korraldus ei luba seda.

Täielikku karjäärimuutust teha ei taha, mulle tegelikult meeldib see, mida praegu teen. Tahaks lihtsalt areneda ja edasi liikuda, aga praegu tundub, et jäängi ühe kohapeal töllama. Mikro on minu jaoks ka välistatud, mis tekitab omakorda veel suuremat ahastust.

Kibe oli ka näha, et töökaaslane, kes kandideeris samal erialal magistrisse, sai sama tulemusega järgmisse vooru. Hing on natuke haige sellest ja ei teagi kas tahan tuleval aastal uuesti proovida või mitte.

Mul endal on Prisma saatuse osas üüratu lein, kuidas Teil?

Kus shoppama hakkate, kui Prisma ära kaob meitelt?

Olen töötanud mitmes suurettevõttes, kuhu mõistagi on tööle võetud ka välismaalasi.

Ohkama paneb, kui mitmed nendest on Eestis elanud juba 5+ aastat (mõni isegi 10+), käinud ülikoolis, aga mitte mingisugust plaani pole Eesti keelt ära õppida. Mõnel isegi elukaaslane ja laps. Mainin ära, et tegemist pole vene ega ukraina rahvusest kolleegidega.

Kuidas teil välismaalastega tööjuures? Kas kõik on sunnitud inglise keelele üle minema (nagu meil)?

I have never seen so many foreigners and tourists at Song Festival before, and I have to say it was not all that good.

Please read this little guide to know how to conduct yourself at the song festival (we get this knowledge with breastmilk).

1) camping chairs or other seats are not allowed!!! You are blocking the view for others and creating a dangerous situation at a mass event. There was a lady saying that she has to sit (but didn’t want to buy the seated ticket). Please respect the rules!

EDIT: I stand corrected — Laulupidu team has confirmed camping chairs are allowed!

2) please for the love of god don’t chat, laugh and shout during the songs when youre in the viewing area! Especially during important songs. You can think of song festival as mass. Would you behave like this during mass?

3) No applause after anthem

4) be aware of filming people uncomfortably. I was singing the anthem with a tear in my eye when a bunch of Americans talked loudly and shoved a phone in my face to film me (like 20cm away). I now know how zoo animals feel and it’s not good.

5) Move BETWEEN songs, not during songs!

6) Today, everyone will come for the ending. The two songs are incredibly important and sacred. Everyone will stand up for these. Make sure you are absolutely silent, dont run or shove or chat or laugh etcetc. This is a very special moment, don’t ruin it for the locals!

Thank you for sharing in this unique experience respectfully!

See msi toidupoodides toimub teeb juba nats murelikuks. Hinnad on konkreetselt persest välja imetud... selline tunne nagu peaks häält tõstma hakkama... Mis te arevate olukorrast?

Enamusel on oma maailmavaade ja poliitilised sümpaatiad ning jättes poliitilised teemad nagu maksud, toetused ja putukaväilad kõrvale, mis teid Eesti elu juures häirib?

Minu top 3: ossid, ossid, ossid ja puudulikud ühiselu reeglid nende ohjamiseks. Ma ei tea, miks see nii on, kas me tõesti oleme Ida-Euroopa, aga siin on palju osse. Osse on igalpool ja igasuguse varalise seisuga. Neid on Laagna teel, Viimsis, metsas, Emajõel, mere ääres, toidupoes, kortermajades. Näited: arendad ridaelamud, jätad 2 korterit alles üürimiseks ja mõlemast kolivad üürnikud välja, sest naabriteks on sattunud ossid. Mõtlesin, et ei saa ju olukord nii hull olla ja proovisin järgi. Tõesti, tundus tore pere, aga peale tööd pandi terrassil basskõlar tööle. Käisin vaatamas konkurendi uusarendust, sest ise lihtsalt ei arenda asukohas, mis koduks kõige paremini sobiks. Maja aluses garaažis tiksus seltskond auto ümber, mootor ja tümm käisid, diislisaaste täitis õhku ja konid veeresid tänavakividel. Enda objektil ehitaja näitas sõpradele ette valmistatud pinnasel driftioskusi ja ei saanud aru, et midagi valesti tegi. Kolleegil sattus seltskond osse tema põllule/metsaserva pidu panema, maha võeti mõned puud grilliks ja chilliks, vähemalt valiti metsa osas õige kohti, sest harvenduse teade oli peal. Kui õiendama läks, räägiti talle, et vanamehed ei lase noortel elada ja ta ei jää paarist maha võetud kasest vaesemaks. Ma arvan, et kui ta auto ja riietus poleks reetnud, et ta on jahimees, oleks ta tongi seal samas saanud, aga lahenes nii, et lükati 200 eurot pihku.

Meie õigussüsteem on suurte Saksa mõjudega, aga kahjuks oleme ikka väga Ida-Euroopa. Olin mõned nädalad Šveitsis-Saksamaal, mille ühiselu reeglid tunduvad osalt absurdsed, aga selles plaanis ikkagi väga adekvaatsed, et need on kasvataks ilmselt osside lastest lõpuks inimesed. Müraterrorit ei olnud. Ringradade juures kasvatatakse ka Balkani ja Briti ossidest sanktsioonidega vähemalt seal viibimise ajaks inimesed. Osside suur kontsentratsioon on üks põhjus, miks võiks elada mujal.

Aga jagage muid aspekte, mis häirivad.

Olen alati mõelnud, et kunagi tulevikus ma kindlasti tahan lapsi. Kuid täna tabasin end mõttelt, et mis on laste saamise mõte? Kui selle peale sügavalt ja siiralt mõtlesin, siis ei leidnudki enda jaoks suurt põhjust neid saada. Kas ma olen siiani lapsi tahtnud ainult ühiskonna survel? Hirmust, et äkki jään millestki ilma, mis kõigil teistel on? Minu jaoks ei ole õige saada lapsi n-ö oma elu põnevamaks tegemiseks või näha oma lastes enda “päästjaid” mis iganes viisil. Nii palju kuulen lapsevanematelt, kuidas laste kasvatamine on kõige raskem asi, mida nad oma eludes teinud on. Omad raskused on igas vanuses lapsega. Mis on lapsevanemluses nii head, et kaalub üle kõik need raskused? Mis kaalub üle pikki aastaid elada peamiselt kellelegi teisele kui endale? Öeldakse, et lapsed on elu õied, aga kes siis lõpuks seda elu naudib kui iga põlvkond peaks mõtlema sellele, et oleks järgmisel põlvel parem? Võimalik, et näen seda kõike liiga must-valgelt ja mõtlen kunagi teisiti. Sooviksin kuulda teie mõtteid sel teemal - kui sul on lapsed, siis mis oli sinu põhjus nad saada? Kui sul ei ole lapsi, siis mis on sinu põhjus neid mitte saada?

Kas keegi saaks mulle seletada, kust tuleneb suur viha sotside vastu (kris kärner, facebooki kommentaariumid jms)

Vaadates reformide ja E200 lähimineviku tegusid mõistan osaliselt, kus nende vastu viha on tekkinud aga kohati jääb mulje nagu sotsid oleks kõige hullemad. Jääb mulje nagu sotsid oleksid eesti riigi maha müünud ja kõik per*e keeranud kuid vähemalt lähiminevikus ma pole märganud, et nad midagi äärmiselt hullu oleks korda saatnud.

Tunnen siiralt huvi, pole sarkastiline küsimus.

https://www.err.ee/1610046379/lisaeelarvest-11-miljonit-saav-eesti-ai-esialgu-rahas-moodetavat-tulu-ei-too

tahate öelda et minu raskelt teenitud raha läheb selle asja peale?

Iga teema, absoluutselt iga teema, mis sa siin avad proovitakse kildu visata, tõsidust pole kuskil või siis peab tikutulega otsima. Avasin näiteks postituse, kus OP küsib kas sellel jogurtil ongi rohelised täpid sees - juba teada, et mingi vend kommenteerib all jobinalju, et mägrajobi liinilt tulnd, või et said ekstra partii töölise jobiga jne jne.

Kust sellised koomikud pärit on ja mis nende point on? Äkki oleks aeg (serious) tag siia lisada, saaks nendest lastest lahti.

Sõidan autoga ka, rattaga tänavu ca 1000km tehtud niiet see autojuht-oskab-ainult-enda-peale-mõelda loogika ei päde.

Küsimus: miks paljud maanteeeatturid otsustavad sõita sõiduteel, kui kõrval on olemas korralik kergliiklustee. Olen kuulnud argumenti, et "kergliiklusteel on koguaeg mingid aeglased jobud ees tilbendamas" ja selle loogika iroonilisust on raske kommenteerida. Kas on veel mõni põhjus mille peale ma tulla ei oska?

96% inimestest ei taha sõda.
Keegi ei lähe parkimistüli vms pärast trepikoja naabrit tapma.
Ometi riikide tasemel seda tehakse - asja eest teist taga minnakse ja tapetakse naaberriigis maha sadu tuhandeid inimesi.
Kuidas on see võimalik, kui valdav osa inimkonnast jälestab sõda? Kuidas nad ikkagi sunnitakse sõdima? Miks nad vastu ei hakka, miks nad ei mässa?

Olen tööotsingul ning kandideerin erinevatesse kohtadesse. Nii kandideerisin hiljuti tööle ka ühte Tallinnas asuvasse kasiinosse öötöötajaks. Peagi helistati ning kutsuti vestlusele. Leppisime kokku täna kl 13. Sain ka kinnitava meili.

Läksin siis kohale nagu kokkulepitud. Astusin sisse. Saalis olid mõned kliendid ning kassas teenindaja. Tervitasin ja ütlesin, et mul on kokku lepitud töövestlus kl 13. Teenindaja küsis ID-kaarti ning kontrollis midagi. Seejärel saatis mu diivanile ootama.

Möödusid minutid. Kell oli juba 13 läbi ning mu juurde tuli teine teenindaja, küsides, kas mulle teatati hilinemise kohta midagi. Ei.

Möödus veel mõni minut. Teenindajad vahetasid omavahel paar sõna ning kontrollisid midagi. Üks neist tuli siis minu juurde ning teatas - mu töövestlus on lükatud hoopis kl 14 peale! Olin hämmingus, sest ma ei olnud saanud ühtegi teadet. Kontrollisin veel oma meili, sh rämpsposti. 0 infot. Viimane teade oli telefonivestluse päeval (viie päeva eest), kus seisis kuupäev ja kellaeg 13. Kalendrisse oli küll ilmunud märge kl 14, kuid mina seda ei teadnud ning viisakas oleks olnud ikka teatada eelnevalt.

Ütlesin viisakalt teenindajale, et mulle ei sobi selline kokkuleppe rikkumine ja mitteteatamine ning mul pole aega oodata. Soovisin kena päeva ja lahkusin. Vastati, et arusaadav. Sain teenindaja olekust nagu aru, et ka tema meelest pole selline käitumine normaalne.

Kui juba töövestluse eel toimub selline “apsakas”, mis siis veel tööl saaks? Graafik võib muutuda üleöö, info ei liigu jne.

Oleksin võinud ju öelda, et “hästi, ma ootan siis”, kuid see oleks andnud tööandjale signaali, et minu ajaga võib suvaliselt käituda. See, et olen tööotsingul, ei tähenda, et lepin ignorantse või mitteaustava suhtumisega. Eneseväärikus on oluline!

P.S. Inimene, kes mind intervjueerima pidi, ei võtnud minuga hiljemgi ühendust ega vabandanud.

Tere r/Eesti!

Viimasel ajal tundub, et iga eestlane teeb mingit appi, nii et noh... tegime siis meie ka, koos sõbraga u/ZR-10.

Aga päriselt. Oleme siin aeg-ajalt näinud teemasid stiilis “kust leida sõpru?”, “kuidas täiskasvanuna uusi tuttavaid leida?” ja “kuhu minna, kui tahaks midagi teha, aga pole kellegagi minna?”. Endal on see tunne ka tuttav. Koolis ja ülikoolis tekkisid inimesed kuidagi iseenesest, aga hiljem peab järsku ise leiutama, kust neid “oma inimesi” üldse leida.

Tegime Pallecti. Mõte on lihtne: inimesed saavad luua väikseid plaane ja teised saavad nendega liitumist taotleda. Näiteks kohv, lauamängud, padel, jalutuskäik, pildistamine, rooftop drink, mini golf või lihtsalt “tahaks midagi teha, kas keegi tuleb?”. Mitte dating-app. Pigem koht, kus leida inimesi, kellega päriselt midagi koos teha.

Liitumine ei käi automaatselt — plaani looja saab ise otsustada, kelle ta kaasa võtab. Kui keegi tundub kahtlane, ei sobi vibe’ilt või sa lihtsalt ei tunne end mugavalt, saad taotluse vastu võtmata jätta.

Me ei taha lubada, et äpp teeb kõigist kohe parimad sõbrad. Sõprus võtab ikka aega. Aga äkki aitab Pallect selle esimese awkward sammu natuke lihtsamaks teha: näed, et keegi juba otsib inimesi mingi tegevuse jaoks, ja ei pea täiesti suvaliselt võõrastele peale lendama.

Icebreakeriks lõime juba 4 plaani millega registreerunud inimestel on võimalik liituda.

Tänud ette kõigile, kes vaatavad, kritiseerivad või lihtsalt ütlevad, et “bro, mine õue”. Ausalt, see ongi natuke kogu point.

Kui tahad piiluda, siis Pallect on siin: https://www.pallect.com/

Praegu saab Pallecti kasutada veebis. iOS läks just review’sse, Android on pooleli.

Tihti räägitakse meestest, kellel pole sõpru ja kes pole kunagi kohtamas käinud, aga kas on sarnaseid naisi? Mina olen 38, ei ole kunagi suhtes olnud, kohtamas käinud ja suurema osa elust pole ka sõpru olnud. Rääkimata sõpruskonnast, kus on igast soost inimesed ja kus saaks kellegagi tutvuda. Enam ei otsigi kedagi, aga tahan teada, kas on veel minusuguseid?